TALLINNA NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIK ÜHING

Muusika Fakte YMCA ajaloost

HUVITAVAID FAKTE NNKÜ-NMKÜ AJALOOST

• 1929. aasta suvel matkasid Tallinna NNKÜ-NMKÜ poisid 60944 km
• 1930 aastal oli ühingu kasutada järgmised ruumid : 
  keskühing - Lai tn. 1
  poiste osakond - Roosikrantsi 11
  kehalise kasvatuse osakond - Kaarli 8
  Lutheri klubid - Pärnu mnt. 27
  Lutheri rahvamaja - Lõuna 17
  Kopli osakond – Balti tehas 18
  Kutsevaliku büroo - Kloostri – Kooli 7
  Suvilaager - Koitjärvel
• 1930 aasta laagri aruandest võime lugeda:
  Laager asub suures metsas Paukjärve kaldal . Laager pakub noortele häid võimalusi kosumiseks ja poiste huvidekohaseks tegevuseks. Hädavajalik on juurde ehitada uusi taresid, söögisaal, jääkelder ja hüppetorn. 
  Andmed laagri kohta: 
  - õhu keskmine soojus 18,8
  - keskmine juurdevõtt kehakaalus 0,55 kg
  - kõige suurem juurdevõtt 4,3 kg
• 1922.aasta novembris algas Tallinna NMKÜ esimene autojuhtide kursus.
  Autokooli tuli õpilasi kogu Eestist ja väljastpoolt Tallinna tulijaile võimaldati tasuta korter autokooli ühiselamus.On arvestatud, et 50 % tolle aja autojuhtidest olid NNKÜ autokooli lõpetanud.
• Poiste klubidest ei leidu ühtegi täielikku loetelu, kuid neist on kindlalt teada järgmised : Jaani, Kaarli, Eha, Kalju, Laine, Side, Eesti Post, Kodu, Täht, Püsivus, Kalevipoeg, Põhjala, Koit, Westo, Pioneer, Leek, Estonia, Tempo, Uku, Kotkas, Pesapall, Male, Liider.
• NMKÜ tõi Eestisse käsipallimängud.
• Veespordi Liit asutati NMKÜ otsesel kaasabil.
• NMKÜ korraldas esimesena tervisevõimlemist suurematele hulkadele.
• NMKÜ Laia tänava  maja ruumid täitsid Tallinnas tähtsamat sotsiaalset funktsiooni,kui seda omal ajal osati arvata.Selleks olid laupäevaõhtused tantsuõhtud noorsoole , kus tantsuks mängisid suured tantsuorkestrid, osavõtt oli rohkearvuline ja alkoholi ei tarbitud.
• Tallinna NMKÜ Koitjärve laager oli esimene kindlate ehitustega noortelaager Eestis. 
  Tegevuse algus 1931 ja laagrile kuulusid järgmised ehitised :
  - 17 taret poistele elamiseks;
  - haigla, mis oli Eesti Vabariigi presidendi K. Pätsi kingitus;
  - puhkekodu, mis oli Paberi- ja Puupapivabriku annetus;
  - saun, mis oli Päevalehe annetus;
  - köök ja söökla – Eesti Panga annetus;
  - käsitööhoone – Balti Puuvillavabriku annetus;
  - hüppetorniga ujula, laagrijuhi elamu, külaliste maja, jääkelder, kaev, spordiväljakud, lõkketule tribüün ja paadid.
• 1931.aasta bukletis on kirjutatud : Iga masina taga, iga poeleti taga, iga kirjutusmasina taga ON INIMENE. Iga kava, iga ettevõtte ja korralduse taga peab olema inimmõistus ja iseloom.Sellepärast on Tallinna tähtsaim tööstus kasvatada tublisid mehi.N.M.K.Ü. on selline tööstus.
• 1923 aastal alustas tegevust “ Poiste kino “, kus filmide näitamisega katsuti värvata suurt poistehulka. Enne filminäitamise algust lauldi vaimulikke laule klaveri saatel, kusjuures laulude sõnad lasti diapositiivide abil kinolinale nagu KARAOKE. Esmakordselt kõlas kinosaalis kirikutes keelatud laul “ Kalla, kallis Isa käsi “, mis hiljem kujunes kõikjal lauldavaks lauluks.
• Erilisteks üritusteks Tallinna NMKÜ-l olid isa ja poja õhtud, mis tavaliselt tõid kokku Laial tänaval suure saali täie rahvast.
• Head vastuvõttu leidsid meeste võimlemistunnid. Mehed, kes järjekindlalt olid tegevusest osavõtnud, ei suutnud küllalt kiita oma head tervist ja uut energiat.Neid võimlemisgruppe nimetati“ ärimeeste“ gruppideks ning tundides võimlesid mehed klaverimuusika saatel.
• Noorte Naiste Kristliku Ühingu sünniaastaks võib lugeda aastat 1921. Ühing koondas noori naisi olenemata haridusest, elukutsest, päritolust, maailmavaatest ja rahvusest.
• 1940 a. pärast nõukogude okupatsiooni kõik noorsooorganisatsioonid suleti ja nende tegevus keelati ära. Varad ja omand anti üle kommunistlikule noorsooorganisatsioonile. 
  Eesti NMKÜ likvideerimiskomisjon võttis sellega seoses aluseks otsuse 2. aug. 1940 a. : Nõukogude Eesti Sotsialistliku Vabariigi astumisega Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liitu on vajalik selles ülesehitavas töös noorsoo ja vabahariduse töö ümber korraldada.See tehti teatavaks kõigile Liitu kuuluvatele ühingutele.Lisati juurde veel soovitus ühingute nooremail liikmeil astuda Eesti Kommunistliku Noorsoo ühingu kohalikku osakonda, vanemail liikmeil organiseeruda oma ametialal vastavasse ametiühingusse.
• 1989. aastal kutsus Üllar Kerde kokku oma korvpallipoisid ja nende isad ühisele koosolekule ja 1990 toimus  Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu asutamiskoosolek. 1991. aastal liitus Noorte Naiste Kristlik Ühing.
• Pärast 50 aastast pausi alustas Tallinna NNKÜ-NMKÜ ( mehed ja naised koos uuesti oma tegevust.
• 1992 a. alustas Tallinna YMCA–s tegevust esimene TEN-SINGI koor.Tänaseks on Tallinna Ten Singi koor “Legend”, kus on 40 liiget. Esinetud on Norras, Rootsi, Tsehhis ja kõikjal Eestis. Ten Singi repertuaari kuuluvad kaasaegne pop-rock muusika, tants ja draama.